Euroopa pagulaskriis on osutunud lakmustestiks Eesti suurele narratiivile “uuest Põhjamaast”, milles oleme täielikult läbi kukkunud. Kui viimased 25 aastat oleme üritanud oma Põhjalasse kuuluvust igal sammul rõhutada, seletades igale välismaalasele õhinal, et “just seal Skandinaavia kõrval, Põhja-Euroopas” asub see imeline maa, siis selle suvega oleme ennast tagasi inetusse ja halli Ida-Euroopasse manööverdanud.
↧