Eesti õpilaste tulemused on rahvusvahelises võrdluses maailma absoluutses tipus, kuid teisalt on meie lapsed koolis õnnetud, ülekoormatud ja alamotiveeritud. Kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas tõuseb, kuid paljud tööandjad ei leia tööturult sobivate oskustega töötajaid. Hariduspoliitikalt oodatakse ühelt poolt stabiilsust ja heidetakse ette pidevaid muutusi, samal ajal on järjest enam üleskutseid ja reaalseid samme õppimis- ja õpetamispraktika uuendamiseks, et kool vastaks paremini kaasaja probleemidele ja vajadustele.
↧